Õmblusseadmete põhikorpus ja südamik, võtke näiteks lameõmblusmasin, olenemata sellest, kui keeruline ja täpne selle mehhanism on, senikaua, kuni õmblusmaterjal on õmmeldud nõelte ja niitidega, on see õmbluste liigeste liikumiseks hädavajalik. neli põhimehhanismi: nõelvarda mehhanism, haakemehhanism, korjamismehhanism ja söötmismehhanism.
Neljast põhimehhanismist nimetatakse nõela ja niiti edasiandvat, taastavat ja pingutavat mehhanismi niidikorjemehhanismiks. Niidivõtuhoob vastutab niidi kogumise ja vabastamise eest igas õmblustsüklis ning teeb koostööd kanga etteandemehhanismiga, et lõpetada õmbluspistete moodustamine. Keermekorjevedru, niidiklamber ja aeglane niidikonks alluvad niidikorjemehhanismile ning pingutus- ja niidivõtutarvikute õige reguleerimine on hea õmbluse säilitamise oluline tingimus.
Keermevõtuhoova tööomadus on keermevõtuhoova ava üles-alla liikumine. Kui niidivõtuhoob liigub allapoole, peab see varustama niiti laskuvale nõelale ja teiseks varustama niiti pöördkonksu, kui pöördkonks on niidi külge haakunud, kuni niit on keeratud ümber pooli. hoidja ja siis valmis. Kui niidivõtu hoob liigub ülespoole, võtab see taas vastutuse poolihoidja välispindade eemaldamise eest, tõmbab moodustunud õmbluse õmblusmaterjalisse tihedalt, et moodustada kindel õmblus, ja eemaldab pealispinnad niidimassist, et valmistuda niidihoidjaks. järgmise õmbluse moodustamine.
Keermekorjemehhanism jaguneb järgmisteks osadeks:
1. Nuki komplekteerimismehhanism. Mehhanism, mille keermevõtuhooba juhib nukk.
2. Varda korjamise mehhanism. Mehhanism, milles keermevõtuhooba liigutatakse nelja lüliga mehhanismi abil. Keermevõtuhoob on neljalülilise mehhanismi ühendusvarras.
3. Liugvarda korjamise mehhanism. Vända liughoova mehhanism juhib mehhanismi keermevõtuhoova liikumist. Keermevõtuhoob on nelja lüliga mehhanismi juhtvarras.
4. Pöördtraadi korjamismehhanism. Üks või kaks on varustatud aiaplaadi korjamistihvtidega või muude komponentide kujuga, et pöörata mehhanismi korjamisliigutuse liikumist.
5. Nõelavarda niidi korjamise mehhanism. Kinnitatakse nõelvarras üle nööri või klambriga nööriseadme või fikseeritakse otse nõelavarda niidivõtuhoova mehhanismi.
Tööstuslikus õmblusmasinas kasutatakse tavaliselt varraste korjamisliini, kõige tavalisem on nõelvarraste korjamisliin. Niidivõtmist on kahte tüüpi, üks on eelmise aasa pingutamine enne nõela masinasse söötmist ja teine on selle pingutamine nõela väljatõmbamisel, kasutades niidivõtuseadme pingutusseadet. Esimest meetodit kasutatakse overlock-õmblusmasinatel või interlock-õmblusmasinatel (kaasa arvatud kahe keermega kettpistega õmblusmasinatel) ja teist meetodit lukkõmblusmasinatel. Nõela teistkordseks niidi sisenemiseks vajalik niit pärineb kahest allikast, millest üks on saadud eelmise õmbluse pingutamisel ja teine on võetud poolilt pärast pingeregulaatori rõhu ületamist. Üldjuhul on keerme vastuvõtuhoova käik ja trajektoor suhteliselt fikseeritud. Selle allutatud asendi tõttu on kindlaks tehtud, et mehhanismi vastavaid mõõtmeid tõenäoliselt ei reguleerita ning see tuleks toota ja paigaldada rangelt vastavalt positsioneerimisnõuetele.
Lameõmblusmasina niidivõtumehhanismi konstrueeriti esmalt nukkmehhanismi, ühendusmehhanismi jne abil. Kuna iga ühendusmehhanismi varras on ühendatud madala kruustangiga, on sellel palju eeliseid, eriti niidi katkemise kiiruse suurendamiseks. puuvillane niit on madalam, seetõttu kasutatakse praegu kõigis tööstuslikes lameõmblusmasinates ühendusniidi valimise mehhanismi. Praegu on tööstusliku õmblusmasina neljavardalise niidi valimise mehhanismi peamine ülesanne vältida, et riidest söödavad hambad õmbleksid materjali edasi pikliku niidi osasse ja lõdvestavad niiti, nii et nõel jääb õmblusmaterjali punktsiooni. segamisjõu vähendamiseks vastavalt konveierile ja pingutage õmblusniiti, et õmblemine lõpetada niidi koguse asjakohase reguleerimisega, et tagada nõela torkejõu toimimine õiges asendis.
